Projects/Design
Venetian biennale 2012
Client: EAL
Project: Competition
Year: 2012
Status: honorable mention

Venice
200 m²
Coauthors: Kadri Semm

 

Ekspositsiooni eesmärk

Tänavuse Veneetsia biennaali üldteema on COMMON GROUND. Eesti ekspositsioon on globaalselt aktuaalne ja käsitleb olulisi aspekte tänase Eesti arhitektuuri mõttes ja praktikas. Oleme oma töös keskendunud kaasaegse ning jätkusuutliku maailmavaate analüüsimisele ning teinud seda lähtuvalt Eesti ja Ida-Euroopa kontekstist. Esitasime endale sisulisi küsimusi selle kohta, mida võivad tänased tõekspidamised esile kutsuda kaugemas tulevikus. Püüdsime kujutada mõneti idealistlikku ja esmapilgul utoopilist maailma võimalikult realistlikult, anda edasi pilti sellest, milline võiks olla maailm siis kui tänane utoopia ühel heal päeval laiahaardeliselt teostub. Sündmuspaigaks oleme valinud ühe varasema põlvkonna modernistliku utoopia, mis oma kõigi heade ja vigadega on detailselt teostunud ja elab tasahilju paljudes meiekandi linnades oma elu, olles pidevas muutuses ja kohandumises. Ekspositsiooni eesmärgiks on ühe maastikufragmendi kaudu ärgitada diskussiooni linnade tuleviku ja linnastuvate alade taaskasutusviiside üle. Visuaalne utreerimine ja mõõdukas iroonia sunnib vaatajat esitama küsimusi tänaste utoopiate ja nende võimalike teostumiste kohta. Näitusel on esitatud üks kvartali fragment Lasnamäelt, mille maastik on muudetud tootvaks ja lokaalselt toimivaks makroasumiks. Keskkonnaloome taustaks on utoopiliselt roheline ja kodanikualgatuse keskne sootsium, kes tegeleb ellujäämisega maailmas, kus ressurssidenappus, ülerahvastatus ja varasemate põlvkondade elustiil sunnib tegema kasinaid ja ratsionaalseid keskkonnaotsuseid. Taaskasutuse, üleehitamise ja globaalse energiakriisi tulemusel tekkiv keskkond on üllatuslikult elujõuline ja lustakalt rikkalik. Näitusel esitatud pildimaterjal ja läbitöötatud makett loovad visuaalselt huvitava ja kindlasti meie kõigi tuleviku suhtes küsimusi ärgitava näitusekogemuse.

Projekt ’Makrorajoon’ laiem kontseptsioon

Kaasaegsed Euroopa planeerimisteooriad põhinevad ’kompaktse linna’ (compact city), ’uue urbanismi’ (new urbanism) ning ’jätkusuutliku arengu’ (sustainable development) ideedel. Kõik need lähenemised täiendavad linnakeskkondi terviklikuma planeerimise ning ökoloogiliste ja mitmefunktsiooniliste strateegiatega. Post-sotsialistlikud linnad, sealhulgas Tallinn, võitlevad trendidega, milles võtavad võimust haja- ning äärelinnastumine. Linn tungib loodusmaastikule. Rahvastiku kasvu ning looduskeskkonna säästlikust silmas pidades ei ole globaalsemas perspektiivis antud trend ökoloogiliselt efektiivne. Jätkusuutliku ning kompaktse linna põhimõtteid on kasutatud post-sotsialistlike Ida- ning Kesk-Euroopa elamumassiivide − mikrorajoonide ümberprojekteerimisel. Omaaegsete mikrorajoonide rajamisel on järgitud printsiipe, mis on aktuaalsed ka kaasaja planeerimisteooriates, arvestades nii rahvastiku kasvu, mitmefunktsioonilise kasutuse kui ka taristu ökonoomse paigutusega. Teadlikkus ökoloogilise jalajälje kasvust on neid põhimõtteid täiendanud keskkonnasäästlikkusele orienteeritud tehnilis-innovaatiliste (nt päikesepaneelid), sotsiaalsete (rohealad katustel, aiamaad) ning disaini siduvate uuendustega. Mikrorajoonide teatud negatiivse mentaliteedi ümbermõtestamisel on olnud oluline tähtsus sotsiaalse eliidi, arhitektide, arendajate ning planeerimist siduvate poliitikate selgitustööl, milles pakutakse ajakohaseid lahendusi mikrorajoonide elukvaliteedi paranemiseks, olgu selleks siis ökoloogilised eluviisid, kompaktse elamise taskukohasus või kogukonna heterogeensusest ning omavahelisest sidususest tulenevad pehmemad väärtused. Lasnamäe on markeeritud Mustamäe kõrval üheks kõrgema asustustihedusega (4099 in/km2) ning suurima ehituspotentsiaaliga asumiks. Linnaosa valitsuse andmetel on Lasnamäe pindala 27, 41 km2, moodustades 17, 2% Tallinna linna pindalast. 2011. aastal elas Lasnamäel u 116 557 inimest, moodustades 29, 5% Tallinna elanike arvust. Lasnamäe linnaosa koosneb 17. asumist, millest 8 on peamiselt 5. ja 9. korruselistest paneelelamutest ehitatud mikrorajoonid. Piirkonnas esineb endiselt väljaehitamata keskkondi ning tühermaad. Projekti ideekavand ’Makrorajoon’ ongi mõeldud Lasnamäe paneelelamute massiivist koosneva mikrorajooni ümberkavandamiseks ning täiendamiseks. Meie töövahendeid on juba pikemat aega mõjutanud ühiskondlikult omaks võetud ilmingud, mis seovad loodusressursside piiratuse, ehituskeskkonna ajutisuse, majandusliku ebastabiilsuse ning tarbimise lühiajalisuse. Neid nähtusi me tõlgendame projektis potentsiaalina. Me hülgame ideekavandis traditsioonilise arhitektuurse kultuuri väärtustamise ning lähtume selle lühiajalisest ning mitmefunktsioonilisest kasutusväärtusest. ’Makrorajooni’ projekti ideed võiks mõtestada assamblaažina, mille tööriistadeks on meie kogemused Kagu-Aasia ülerahvastatud makrorajoonide väljakujunenud elukeskkonnast ning säästlikest ja ökoloogilistest linnaruumi lahendustest. Hetkel veel utoopilisena tunduva Lasnamäe mikrorajoonile suunatud ’Makrorajooni’ ideekavandis oleme arvesse võtnud ülemaailmseid suundumusi ning sidunud need enamikes Tallinna mikrorajoonides võideldavate hetkeprobleemidega nagu paneelelamute amortiseerumine, nende ebaefektiivne renoveerimine ning elanikusõbraliku sotsiaal-ruumilise taristu arendamine. Antud ideekavandiga me ei paku keskkonnas toimimise moraalseid reegleid, vaid võtame aluseks Lasnamäe elukeskkonna võimalused. See projekt ei toeta subkultuurilist moraliseerivat ning dikteerivat ökoloogilist eluviisi, vaid nn ’alalhoidlikku jätkusuutlikkust’, mis arvestab sotsiaal-majanduslike muutustega ning lähtub sellest, kuidas inimesed ise selle keskkonnaga toime tulevad. Antud lähenemises muutuvad oluliseks hetkekeskkonna vajadusest lähtuva ruumikasutuse eesmärgid. ’Makrorajooni’ kaudu propageerime arhitektuuri, millele tema kasutajad saaksid pragmaatiliselt läheneda. Projektikavandit võib käsitleda sotsiaalse arhitektuurikompleksi näidisena, sest me asetame esikohale ’Makrorajooni’ kasutaja − hoone kasutaja nn ’kasvab’ koos hoonega. Projektikavandi taustaks on ökoloogilise planeerimise paradigma, milles on hägustunud linna- ning loodusmaastiku teineteist defineerivad vastandused. Me näeme ’Makrorajooni’ neid opositsioone ühendava tervikliku ning orgaanilise säästliku elukeskkonnana. Projekti kvaliteetne väärtus seisneb kompaktse Lasnamäe mikrorajooni multifunktsionaalseks makrorajooniks väljaarendamisel. Ökoloogiline lähenemine toob enesega kaasa muutunud arusaamad elukeskkonna ilme ning kasutamise esteetikast. See vastandub staatilisele visuaalsele ning väärtustab dünaamilisi, mitmeti mõistetavaid, funktsionaalseid ning aktiivset osalemist soodustavaid keskkondi. Oluline on vahetu maastikukogemus. Märksõnadeks on ka isiklik paigasuhe, paiga multifunktsionaalsus; ning kogukonna tähendus, sest ökoloogiline lähenemine elukeskkonnale soodustab uut jagatud teadmist, ühiste nägemisviiside ning kogukonnatunde tekkimist. Seega, ’Makrorajooni’ projektikavandiga me suuname teadlikult kogukonnapõhist planeerimist ning loome mitmefunktsioonilise sotsiaalse keskkonna eelduse. Kavandit teostades oleme arvestanud elanike kaasamisega ’Makrorajooni’ sotsiaal-ruumilise infrastruktuuri ümberkujundamisel. Kõige olulisemalt saab elukeskkonda kujundada elanik ise. Arhitekti rolli olemegi siinkohal defineerinud elukeskkonna vahendajana, kes tõstab hoonestuse reorganiseerimise kaudu esile elukeskkonna potentsiaali. Ökoloogilisi lahendusi ideekavandisse integreerides seame eesmärgiks teadlikult harida mikrorajooni kasutajat oma elukeskkonna mõtestamisel ning pakkuda võimalusi mitmekülgsete ruumikasutusviiside integreerimisel.

Kokkuvõte

Suur osa Ida-Euroopa linnakeskkonnast koosneb paneelelamutega magalatest. Muutes mikrorajoonide reaalsust linnaliselt sidusamaks, saab muuta linnakeskkonda radikaalselt. Euroopa Liidu Eurotoetuste mehhanism doteerib majade energiatarbe vähendamist ja soojustamist, mis on irdne sotsiaalse keskkonna ja linnamaastiku kvaliteedist. Selliselt kulutatakse ressurss katkise maastiku kokkulappimise peale, muutmata seeläbi sotsiaalset olmet ja keskkonda. Muutes mikrorajooni energiatõhusaks koos linnalise maastiku ja sotsiaalse keskkonna läbitöötamisega võime jõuda uude kvaliteeti. Paneelelamumaastike taaskasutamine on väljakutse, mille ees seisab kogu Ida-Euroopa oma sotsialistliku ehituspärandiga. Linna keha moodustub suures osas paneelreaalsusest, mille elujõust ja meeleolust oleneb kriitiliselt üldine emotsionaalne temperatuur linnas ja ühiskonnas. Ekspositsioon ja selle tootmine Ekspositsioon koosneb kahest pannoost, mis kujutavad fragmenti Lasnamäe maastikust. Paneelide mõõdud on 11x 3 m ja 13x 3m. Panood on teostatud slaidikastidena. Paviljoni keskel põrandal on 1:25 kvartali makett, mis kirjeldab detailselt sama maastiku fragmenti.

KADARIK TÜÜR ARHITEKTID OÜ
Reg nr. 12018716
Address: Telliskivi tn 60, Tallinn 10412
Phone: +372 660 2225
E-Mail: info@kta.ee